HTML abreviasaun husi HyperText Markup Language. Nee mak lian markaun padraun ba kriasaun pájina web. Ida ne’e permite kriasaun no estrutura seksaun, parágrafu no ligasaun sira uza elementu HTML (bloku konstrusaun ba pájina web) hanesan etiku no atributu sira.
HTML iha kazu oioin ne’ebé uza, hanesan:
* Dezenvolvimentu Web. Dezenvolve-nain sira uza kódigu HTML hodi dezeña oinsá navegador ida hatudu elementu sira husi pájina web, hanesan testu, hyperlinks, no arkivu média.
* Navegasaun internét. Uza-nain sira bele fasil atu navigasaun no hatama ligasaun entre pájina no website sira ne’ebé iha relasaun ho ne’e tanba HTML uza maka’as atu inklui hyperlinks.
* Dokumentasaun web. HTML permite atu organiza no forma dokumentu sira, hanesan ho Microsoft Word.
Iha mós valór atu nota katak HTML la konsidera hanesan lian programasaun tanba la bele kria funsionalidade dinámika. Nee agora konsidera hanesan padraun ofisiál ba web. World Wide Web Consortium (W3C) mantein no dezenvolve espesifikasaun HTML, hamutuk ho fornese atualizasaun regulár.
Iha lisaun ne’e sei ko’alia kona-ba báziku sira husi HTML, inklui oinsá nia funsiona, nia pros no kons, no oinsá nia relasiona ho CSS no JavaScript.
Oinsa mak HTML Servisu
Media website inklui pájina HTML oioin. Porezemplu, pájina uma ida, pájina ida kona-ba pájina, no pájina kontaktu ida, ema hotu sei iha fail HTML ketak.
Dokumentu HTML mak arkivu ne’ebé remata ho extensaun a .html ka .htm. Iha sítiu ne’e ita lee fail HTML no entrega ninia konteúdu atu nune’e ema sira ne’ebé uza internét bele haree.
Pájina HTML hotu-hotu iha elementu HTML lubuk ida, ne’ebé kompostu husi etiku no atributu lubuk ida. Elementu HTML mak bloku konstrusaun ba pájina web. Tagu ida hatudu ba navegador web ne’ebé elementu ida hahú no remata, maibé atribuisaun ida deskreve elementu ida nia karakterístika.
Parte prinsipál tolu husi elementu ida mak:
* Liafuan loke – uza atu hatete elementu ida komesa atu hetan efeitu iha neebe. Etigu ne’e taka ho brackets ne’ebé loke no taka Ingles. Porezemplu, uza tetu hahú atu kria parágrafu ida.
* Konteudu – ne’e mak rezultadu ne’ebé ema seluk haree.
* Tetu taka – hanesan ho tetu loke, maibé ho slash ba oin iha elementu nia naran oin. Porezemplu, </p> atu hakotu parágrafu ida.
Kombina parte tolu ne’e sei kria elementu HTML ida:
<p> Ita hatene oinsá mak ita aumenta parágrafu iha HTML. </p>
Parte krítiku seluk husi elementu HTML mak ninia atribuisaun, ne’ebé iha seksaun rua – naran ida no valór atribuisaun. Naran ne’e identifika informasaun adisionál ne’ebé utilizadór ida hakarak atu aumenta, enkuantu valór atribuisaun ne’e fó espesifikasaun seluk tan.
Porezemplu, elementu estilu ida-ne’ebé aumenta kór purple no fonte-family verdana sei haree hanesan nee:
<p style=”color: purple;font-family:verdana”>Ita hatudu dalan hanesan ne’e atu aumenta parágrafu iha HTML.</p>
Atribuisaun seluk tan, klase HTML, mak importante liu ba dezenvolvimentu no programa. Klase atribui aumenta informasaun estilu/style ne’ebé bele servisu ba elementu oin-oin ho valór klase ne’ebé hanesan.
Porezemplu, ita sei uza estilu hanesan ba títulu <h1> no parágrafu ida <p>
Estilu/style ne’e inklui kór background, kór textu, fronteira, marjina no padding, iha okos ba klase importante. Atu hetan estilu/style ne’ebé hanesan entre <h1> no <p>
Hatama klase=”importante” hafoin kada marka hahú:
<html>
<head>
<style>
.important {
background-color: blue;
color: white;
border: 2px solid black;
margin: 2px;
padding: 2px;
}
</style>
</head>
<body>
<h1 class=”important”>This is a heading</h1>
<p class=”important”>This is a paragraph.</p>
</body>
</html>
Elementu barak liu iha abertura no etiku taka, maibé elementu balu la presiza etiku taka atu servisu, hanesan elementu mamuk. Elementu sira-ne’e la uza etiku ikus tanba la iha konteúdu:
<img src=”/” alt=”Image”>
Tabela dezeñu ne’e iha atributu rua – atributu Src ida, dalan dezeñu nian, no atributu alt ida, testu deskrtivu. Maske nunee, la iha konteúdu no laiha etiku ikus.
Ikusliu, dokumentu HTML ida-idak tenke hahú ho deklarasaun <!DOCTYPE> hodi informa navegador web kona-ba tipu dokumentu nee. Ho HTML5, doctype ba deklarasaun publika ba HTML mak:
<!DOCTYPE html>
Uza liu HTML Tags no Elementu HTML
Oras ne’e iha ona etiku HTML 142 ne’ebé permite atu kria elementu oioin. Maske broxór modernu sira la suporta tan marka balu nee, aprende elementu oioin ne’ebé disponivel sei nafatin benefisia.
Seksaun ida-ne’e sei ko’alia kona-ba tetu HTML ne’ebé uza barak liu no elementu prinsipál rua – elementu nivel bloku no elementu inline.
Elementu nivel bloku
Elementu nivel bloku ida-ne’ebé kaer metin pájina nia luan tomak. Nia sempre hahú liña foun iha dokumentu. Porezemplu, elementu títulu ida sei iha liña ketak husi elementu parágrafu ida.
Kada pájina HTML uza elementu tolu iha kraik nee:
* <html> tag mak elementu huun ne’ebé define dokumentu HTML tomak.
* <head> tag kaer metas informasaun hanesan títulu pájina no karreta.
* Tagu <body> taka konteúdu hotu ne’ebé hatudu iha pájina nee.
<html>
<head>
<!– META INFORMATION –>
</head>
<body>
<!– PAGE CONTENT –>
</body>
</html>
Tagu/tags nivel bloku populár seluk inklui:
* Tagu/tags sira-ne’e hahú husi <h1> ba <h6>, iha ne’ebé tuku sira-ne’e boot liu iha size, sai ki’ik liu bainhira sira muda ba h6.
* Tagu/tags Paragrafu – sira hotu taka ho tagu/tags
* Lista kona-ba marka – iha variasaun oioin. Uza etiku <ol> ba lista ordenadu ida, no uza <ul> ba lista ordenadu ida. Tuirmai, taka item lista individuál sira uza tag <li>.
Inline Elements
Elementu inline ida forma konteúdu internu husi elementu nivel bloku, hanesan aumenta ligasaun no rins ne’ebé foka liu. Elementu internét sira baibain uza hodi forma testu sein estraga konteúdu nia fluxu.
Porezemplu, tetu <strong> sei hatudu elementu ida ho aten-barani, maibé tetu <em> sei hatudu elementu ne’e ho itáliku. Hiperlinku sira mós hanesan elementu inline ne’ebé uza tag <a> no atribuisaun href atu indika ligasaun nia destinu:
<a href=”https://example.com/”>Klik hau!</a>
Evolusaun HTML – Saida mak la hanesan entre HTML no HTML5?
Versaun primeiru husi HTML kompostu husi etiku 18. Hahu husi tempu neeba, versaun foun ida-idak mai ho marka foun no atributu sira ne’ebé aumenta ba marka. Atualizasaun signifikante liu ba lian to’o ohin loron mak introdús HTML5 iha 2014.
Diferensa prinsipál entre HTML5 no HTML5 mak HTML5 suporta tipu kontrolu formuláriu foun. HTML5 mós introdús marka semantika balun ne’ebé deskreve ho klaru konteúdu, hanesan <artigu>, <header> no <footer>.
Pros no Kons husi HTML
Hanesan ho língua komputadór sira seluk, HTML iha ninia forsa no limitasaun. Tuir mai pros no kons husi HTML:
Pros:
* Amigavel ba inísiu. HTML iha marka ne’ebé moos no konsistente, no mós kurva aprendizajen shallow.
* Apoiu. Lian ne’e uza beibeik, ho rekursu barak no komunidade barak mak iha kotuk.
* Asesivel. Nee open-source no livre. HTML funsiona nativamente iha navegador web hotu.
* fleksivel. HTML fasil atu integra ho língua backend hanesan PHP no Node.js.
Kons:
* Estatiku. Lian ne’e ulukliu uza ba pájina web estatiku. Ba funsionalidade dinámika, karik ita presiza uza JavaScript ka língua back-end hanesan PHP.
* Fahe pájina HTML. Uza-nain sira tenke kria pájina web individuál ba HTML, maske elementu sira hanesan.
* Kompatibilidade navegador. Browsers balu adopta karakterístika foun lalais. Dala ruma irmaun-irman sira ne’ebé idade liu la sempre fó marka foun.
Oinsa relasiona HTML, CSS, no Javascript
HTML uza atu aumenta elementu testu no kria estrutura konteúdu. Maibe, la to’o atu harii website ida-ne’ebé profisionál no responsivu. Nunee, HTML presiza ajuda husi Cascading style Sheets (CSS) no JavaScript atu kria maioria husi konteúdu website.
CSS mak responsavel ba estilu sira hanesan background, kór, layout, espasu, no animasaun. Iha parte seluk, JavaScript aumenta tan funsionalidade dinámika hanesan slider, pop-up, no Galeria Foto. Lian tolu ne’e mak fundamentál ba dezenvolvimentu front-end.
Komprende HTML no Hadia Ita-nia Konesimentu HTML
Aprende kona-ba HTML nu’udar pasu dahuluk ne’ebé di’ak ba ema sira ne’ebé interese iha dezenvolvimentu web.
Iha kursu barak ne’ebé disponivel online atu aprende kódigu, maibé ami lista ona baze dadus manuál tolu ne’ebé di’ak liu ba HTML:
* W3Schools – iha rekursu, ezemplu, no ezersísiu atu ajuda aprende HTML báziku ba livre. Iha mós manuál HTML ne’ebé mak selu $95 no fornese sertifikadu ofisiál ida.
* Codecademy – oferese kursu introdutóriu sira ho tutoriál interativu sira. Codecademy uza ekrena split ne’ebé automatikamente sei hatudu rezultadu husi ita-nia kódigu iha fail HTML. Konteudu eskluzivu disponivel ho folin $19.99/fulan.
* Kursu – oferese kursu oioin ne’ebé fornese esplikasaun kle’an ho ezemplu moris real. Presu subsídiu mak $49/fulan, no sei iha julgamentu gratuita loron 7 atu hahú.
Konkluzaun
HTML mak língua marka primáriu ne’ebé hetan iha internét. Kada pájina HTML iha elementu lubuk ida-ne’ebé kria estrutura konteúdu ba pájina web ka aplikasaun.
HTML mak língua ida-ne’ebé amigavel ba ema ne’ebé foin hahú ho suporta barak no uza barak liu ba pájina web estatiku sira. HTML funsiona di’ak liu hamutuk ho CSS ba estilu no JavaScript ba funsionalidade. Ita bele haree oinsá liga CSS no HTML iha ami-nia blog.
hau mós hatudu ona ba ita-boot sira kursu sira ne’ebé mak di’ak liu hotu ne’ebé bele hetan online, ne’ebé sei ajuda hadi’a ita-boot sira-nia koñesimentu ba HTML ka fornese kompriensaun báziku kona-ba ne’e.