Saida mak medida seguransa IPv6 ne’ebé di’ak liu hasoru atake DDoS?

Proteje rede IPv6 husi atake Distribuisaun Denial Servisu (DDoS) envolve implementasaun kombinasaun medida preventiva, mekanizmu detesaun, no estratéjia resposta. Iha ne'e mak medida seguransa IPv6 hasoru atake DDoS: Rede Arkitekultura no Dezenvolvimentu:  Firewalls and Intrusion Prevention Systems (IPS): Deploy firewalls no IPS ekipamentu atu filtra no taka tráfiku aat. Rede Diresaun Tradusaun (NAT): Uza NAT atu subar IPv6 nia…

Oinsá atu proteje hasoru atake DDoS

Atake DDoS akontese dala barak liu. Númeru "atake matenek" mós aumenta, no sira-nia durasaun no kapasidade aumenta. Proteje ita-nia rekursu online sai susar liután. Iha lisaun ne'e, ita sei fó sujestaun kona-ba oinsá atu proteje ho efetivu hasoru atake DDoS ne'ebé kompleksu liu. Saida mak atake DDoS? Atake sira-ne'e hanesan asaun ruma husi cyber-kriminal sira ne'ebé ho objetivu atu…

Hacker-nain sira ne’ebé naran famousu

Iha seksaun ida-ne'e, ita sei haree hacker-nain sira-ne'e no oinsá sira sai naran-boot. Jonathan James Jonathan James mak hacker-nain ida husi rai-Amerikanu. Nia mak foin-sa'e primeiru ne'ebé haruka ba prizaun tamba krime cyber iha Estadus Unidus. Nia komete oho-an iha 18 Maiu 2008, tanba kanek ne'ebé halo nia rasik-an. Iha tinan 1999, bainhira nia tinan 16, nia hetan asesu…

Istoria badak kona-ba Hacker

Dezembru 1947 - William Shockley inventa tranzistór ne'e no hatudu ninia uzu ba dala primeiru. Tranzistór dahuluk kompostu husi kolesaun ne'ebé la'o-rai husi kabas, insultores no germane. Tuir polísia foin lalais ne'ebé halo iha CNN nia website, transistór ne'e konsidera hanesan deskobre ne'ebé importante liu iha tinan 100. 1964 - Thomas Kurtz no John Kemeny kria BASIC, lian ida-ne'ebé…

Saida mak Scam ou fraude online?

Definisaun, Típu, Karakteristika no oinsá atu evita Scamming/fraude online nee típu krime sibernetiku nebe hanesan aktus ba manipula atu hanaok osan husi vítima, maibé ita mos dalaruma rona liafuan Phishing, ida neé hanesan aktu ida husi Scam. Maibe Scammer/golpista hanesan naran bolu ba ema nebe halo aktu krime scamming. Maibe seda mak ita sei halo enkuantu ita sai vitima…

Seguransa siber mak protesaun ba sistema liga ba internét, inklui hardwar, software, no dadus husi atake cyber. Liu-liu kona-ba ema, prosesu no teknolojia sira ne'ebé servisu hamutuk atu inklui redusaun ameasa, redusaun vulnerabilidade, prevensaun, envolvimentu internasionál, no rekuperasaun polítika no atividade sira, inklui operasaun rede komputadór, garantia informasaun, ezekusaun lei, etc.

Ne'e mak órgaun teknolojia, prosesu no prátika sira ne'ebé dezeña atu proteje rede, ekipamentu, programa no dadus husi atake, na'ok, estragu, modifikasaun, ka asesu ne'ebé la autoriza. Tanba ne'e, bele mós refere hanesan seguransa teknolojia informasaun.

Atake cyber agora sai preokupasaun internasionál ida. Ida ne'e fó preokupasaun barak ne'ebé bele ameasa ekonomia globál. Bainhira volume atake cyber aumenta, kompañia no organizasaun sira, liuliu sira ne'ebé trata informasaun relasiona ho seguransa nasionál, saúde, ka rejistu finanseiru, presiza foti medida atu proteje sira-nia negósiu no informasaun pesoál ne'ebé sensivel.

Tutorial Seguransa Siber ne'e fornese konseitu báziku no avansadu kona-ba teknolojia Seguransa Siber. Ida ne'e sei kobre konseitu seguransa cyber ne'ebé populár liu, hanesan saida mak seguransa cyber, objetivu seguransa cyber, tipu atake cyber, tipu atake cyber, polítika, asinatura dijitál, instrumentu seguransa cyber, análize risku seguransa, dezafiu, etc.

Rekizitu sira

Ida ne'e hanesan tutorial báziku ida-ne'ebé ita bele komprende lalais tópiku sira ne'ebé diskute ona se ita iha kompriensaun báziku kona-ba oinsá empreza ka organizasaun ida trata seguransa komputadór. Ida-ne'e mós ajuda ita atu iha esperiénsia antes ne'e kona-ba atualiza komputadór, firewalls, antivirus, no medida seguransa sira seluk.

Tutorial Seguransa Siber